Jälle lihtsalt toredaid pilte toredatest asjadest. Raske oli midagi välja ka praakida, sest iga ühega meenub ju mingi mälupilt või emotsioon.
Niisiis käisime Muhus Juu Jääbil, milles sel aastal natukene pettusin. Oli siis viga selles, et ootused olid liiga kõrged või sai valitud vale päev. Öine sõit tagasi oli aga vist üks hullemaid. Nimelt õnnestus meil Riinega hommikul poole viie ajal äikese ja äärmiselt tugeva paduvihma keskele sattuda. Maanteed ujusid ja välku lõi nii, et taevas valge. Kojamehed vurasid nii kuidas jaksasid, aga nähtavus oli väga halb. Ühesõnaga kohutavalt hirmus kogemus, aga tagant järele lõbus meenutada.
Paar päeva varem toimunud Arensburgi kontsert oli aga vägagi nauditav, mis sest, et kontserdi lõpuks vihma sadama hakkas. Ntjam Rosie plaat sai kohe endalegi soetatud ning allkirjad ka peale küsitud. Hiljem sai Hollandist pärit bändimeesetagi natuke juttu aetud.
Ja selline oli siis lühidalt minu selleaastane Juu Jääbi elamus :)
Ma ei mäleta täpselt millal, aga ühel mai- või juunikuu hommikul sain äratuseks toreda kõne, et olin võitnud Saare Jazzi festivalipassid. Hüppasin rõõmust lakke, sest polnud sel üritusel veel käinud. Hiljem tuli välja, et mul oli selleks ajaks ostetud ka teatripilet, aga õnneks leidis probleem lahenduse. Sel aastal toimus festival 3. korda, aga kahujuks pean ütlema, et pole õiget hoogu sisse saanud. Esinejad olid suurepärased ja koht ilus, aga miskipärast väga tagasi ei tõmba. Kohutavalt ebameeldiv seik oli aga see, et reklaamitud oli tastua buss Kuressaarest Pidulasse ning tagasi, aga pärast pooletunnist ootamist peatuses tuli meil ise transport leida (millega õnneks vedas). Morjendav oli ka viimasel õhtul keskmisest lärmakam külastajate punt ning seik, et pooltele ei läinud peale Laura esitlus ning nad lihtsalt lahkusid. Esinejatega jäin mina küll rahule. Vähemalt Margus Vaherile sai komplimendid esituse eest edastatud.
Enamikku esinejatest olen varemgi kuulnud ning Abraham's Cafe'd nägin sama kavaga vist juba neljandat korda, aga iga kord ka erinevas keskkonnas. Ühesõnaga oli eestimaiseid esinejaid hea näha/kuulata, aga enamus neist on juba liiga nö tuttavad. Ma arvan, et Juu Jääbiga oli sama lugu.
Ja siis väga juhuslikult sattusin vaatama kuidas Kuressaare lennuväljal maandus Ooperipäevadel esinev vene orksester oma suure eralennukiga. Tegemist oli ilmselgelt väga tähtsa sündmusega, sest lisaks kohalikele fotograafidele ja TV3 ning ETV kaameratele oli kohal ka Kuressaare linnaorkester, et külalisi vastu võtta. Minu jaoks oli see kõik väga koomiline, eriti see, et ma seal aia taga seda kõike pealt vaatamas olin. Aga saabunud pillimängijaid oli ikka tõesti palju. Pole ka ime, et kõik lennujaama töötajad selleks päevaks tööle kutsuti.
Pildid: Minu ja Riine masinatest
Niisiis käisime Muhus Juu Jääbil, milles sel aastal natukene pettusin. Oli siis viga selles, et ootused olid liiga kõrged või sai valitud vale päev. Öine sõit tagasi oli aga vist üks hullemaid. Nimelt õnnestus meil Riinega hommikul poole viie ajal äikese ja äärmiselt tugeva paduvihma keskele sattuda. Maanteed ujusid ja välku lõi nii, et taevas valge. Kojamehed vurasid nii kuidas jaksasid, aga nähtavus oli väga halb. Ühesõnaga kohutavalt hirmus kogemus, aga tagant järele lõbus meenutada.
Paar päeva varem toimunud Arensburgi kontsert oli aga vägagi nauditav, mis sest, et kontserdi lõpuks vihma sadama hakkas. Ntjam Rosie plaat sai kohe endalegi soetatud ning allkirjad ka peale küsitud. Hiljem sai Hollandist pärit bändimeesetagi natuke juttu aetud.
Ja selline oli siis lühidalt minu selleaastane Juu Jääbi elamus :)
 |
 |
| George Levin |
 |
| Nutilava |
 |
| Villu Veski iLife feat. Hedvig Hanson |
 |
| Padi... |
Ma ei mäleta täpselt millal, aga ühel mai- või juunikuu hommikul sain äratuseks toreda kõne, et olin võitnud Saare Jazzi festivalipassid. Hüppasin rõõmust lakke, sest polnud sel üritusel veel käinud. Hiljem tuli välja, et mul oli selleks ajaks ostetud ka teatripilet, aga õnneks leidis probleem lahenduse. Sel aastal toimus festival 3. korda, aga kahujuks pean ütlema, et pole õiget hoogu sisse saanud. Esinejad olid suurepärased ja koht ilus, aga miskipärast väga tagasi ei tõmba. Kohutavalt ebameeldiv seik oli aga see, et reklaamitud oli tastua buss Kuressaarest Pidulasse ning tagasi, aga pärast pooletunnist ootamist peatuses tuli meil ise transport leida (millega õnneks vedas). Morjendav oli ka viimasel õhtul keskmisest lärmakam külastajate punt ning seik, et pooltele ei läinud peale Laura esitlus ning nad lihtsalt lahkusid. Esinejatega jäin mina küll rahule. Vähemalt Margus Vaherile sai komplimendid esituse eest edastatud.
Enamikku esinejatest olen varemgi kuulnud ning Abraham's Cafe'd nägin sama kavaga vist juba neljandat korda, aga iga kord ka erinevas keskkonnas. Ühesõnaga oli eestimaiseid esinejaid hea näha/kuulata, aga enamus neist on juba liiga nö tuttavad. Ma arvan, et Juu Jääbiga oli sama lugu.
 |
| Abraham's Cafe |
 |
| Berry-time |
 |
| Teele Viira - Tribute to Amy Winehouse |
 |
| Laura Põldvere & ECLECTIC - Kustuta kuuvalgus |
Ja siis väga juhuslikult sattusin vaatama kuidas Kuressaare lennuväljal maandus Ooperipäevadel esinev vene orksester oma suure eralennukiga. Tegemist oli ilmselgelt väga tähtsa sündmusega, sest lisaks kohalikele fotograafidele ja TV3 ning ETV kaameratele oli kohal ka Kuressaare linnaorkester, et külalisi vastu võtta. Minu jaoks oli see kõik väga koomiline, eriti see, et ma seal aia taga seda kõike pealt vaatamas olin. Aga saabunud pillimängijaid oli ikka tõesti palju. Pole ka ime, et kõik lennujaama töötajad selleks päevaks tööle kutsuti.
Pildid: Minu ja Riine masinatest
