Osklen & KUMU

Käisin reedel Lennusadamas vaatamas Eesti Disainiauhinnad 2012 galat ning Oskar Metsavahi moeshowd. Ootasin midagi huvitavat ja silmale ilusat, aga pidin kahjuks veidi pettuma. Koht ja kujundus olid head, samuti korralduslik pool, aga ega laval midagi erilist ei toimunudki. Mingi hetk oli pool rahvast nö jalutama läinud ja paljud pingid olid tühjad, õhtujuhtide ja laval toimuvaga konkureeris rahva sumin.
Erinevate kategooriate vahele olid tehtud minimalistlikud, kuid samas veidi humoorikad videolõigud, video teel võttis sõna Toomas Hendrik Ilves ja vahepaladeks esitas Jarek Kasar oma lugusid. Ennustatud nelja tunni asemel kestis üritus siiski vaid 2 ja pool tundi, mis pärast Oskar Metsavahi poolt üle antud Grand Prix'd lõppes tema brändi moe demonstratsiooniga. Jällegi pidin pettuma. Ootasin midagi suurejoonelisemat ja põnevamat ja kahjuks oli laval ka neid, kes just kõige paremini kõndida ei osanud. Ma ei taha nüüd etendust täiesti maha teha, sest seal oli ka mulle huvitavaid komplekte, aga kuna meil on talv tulemas, siis oleks midagi soojemat ja vormikamat näha tahtnud. Aga aru saadav, eelmine nädal astus Osklen esimest korda NYFW-il üles ja suviseid rõivad on palju lihtsam transportida.
GP läks HULA raamatule, õhtujuhtideks olid Jarek Kasar ning Reet Aus.

Foto: Jelena Rudi

Foto: Jelena Rudi

Foto: Jelena Rudi

Foto: Jelena Rudi

Laupäeva hommikul tõttasin läbi Kadrioru KUMU poole, kus toimus Oskar Metsavahi seminar. Kohad olid piiratud ning tahtjaid palju, mistõttu täitusid kohad kuulduste järgi väga kiiresti. Õnneks olin üks varajastest registreerijatest.
Kolme ja poole tunnine seminar möödus aga linnutiivul, sest see kõik oli nii põnev. Juttu tuli Oskleni loomisest, tehtud kollektsioonidest, konseptsioonist, erinevatest projektidest, suundadest ja Instituto e-st. Tõeliselt inspireeriv ja meeldejääv kogemus.

Lahkusin kiiruga KUMU-st, et paari tunni pärast jälle tagasi minna. Sügisjazzi raames esinesid seal samas auditooriumis 5 saarlannat oma ansambliga Söörömöö: Tuuli Rand, Maria Väli, Maarja Aarma, Mari-Liis Aljas ning Teele Viira. Nii nii hea on üle pika aja jälle midagi suurepärast kuulata, raske oli naeratust näolt pühkida. Eriti kui teatud paus on sisse jäänud, siis live muusika nö taasavastamine on üllatavalt hea. Ja ega publik aplausiga kitsi polnud. Eriti jäid meelde "Mõmmi", "Ööviiul", "Birdland" ning "Rätti tooma" (Maria Väli arranžeering Vägilaste loost "Vanaemamäng"). Bändi kuulusid Joosep Voolmaa (trummid), Janno Trump (bass) ning Kirke Karja (klaver).

Foto: Heiti Kruusmaa

Valgusega kõndimas

Trügisime ka oma suurte kottidega ma ei tea mitmendale täis topitud trammile ja suundusime Kadriorgu. Peamiselt tõmbas meid Mari Pokinen, keda oli Luige tiigi ääres istudes jube mõnus kuulata. Rahvast oli nagu murdu ja meenusid suvised festivalid: hea muusika, seltskond jne... Igastahes park kõigi oma tuledega oli lihtsalt niiiiiiiiiii ilus: küünlad, tõrvikud, prožektorid, väikesed tulukesed, 3värviline lendav mini-helikopter, põlev lendav pall, valgustatud purskaev jne. Kuna sügis on kohe-kohe käes, siis ainuke jama oli selles, et veidi külm hakkas. Aga üldiselt sai tuju jälle positiivselt üles laetud (kui selline väljend peaks olemas olema :D ).

Ja ega mul midagi muud tarka polegi öelda kui et Disainiöö algas. Homme lähen Eesti Disainiaasta 2012 Auhinna Galale Oskar Metsavahi moeshow'd vaatama ja laupäeval Kumusse tema seminari kuulama :)
P.S. Laupäeval esineb Kumus ka Söörömöö :)

Lalalaaaaaaa

 Esiteks käisin esimest korda nüüd augusti lõpus kirbukal. Hommikune spontaanne otsus oma kappi tühjendada tasus end ära ning igav ei hakanud ka, sest isiklik abiline ja meelelahutaja oli kaasa võetud. Selline nägi siis välja Zurra-Murra tagune tol päeval:

Enne Tallinnasse tulemist sai veel maal ette võetud 2 väikest seeneretke ja mida kõike põnevat metsast leida ei või. Kuna ma kardan ämblikke ja eriti seda kui metsa vahel mõnest võrgust läbi käin, siis vehkisin metsas sarapuu vits käes, et võrkudesse mitte jalutada. Kui aga selline elukas järsku su vaatevälja ilmub, siis tuleb üks kena kiljatus hoiatuseks/ehmatuseks välja hõigata:

Ja siis oli aeg laekuda Tallinnasse, seened purki pandud ja kaasa võetud.
Siin toimub alati midagi huvitavat, tuleb ainult kamp kokku ajada ja kohale minna. Niisiis sai avastatud alles juulikuus nö taasavatud Bastioni aed, kuhu Late's 5-i kuulama läksime. Pille-Ritegi jõudis teiseks setiks kohale, tulnud just lennukiga Kuressaarest. Tal ei ole vist ühtegi vaba hetke.

Üks lemmikumaid kohti Tallinnas on Harju mägi. Peale suurepärase vaate ka sellepärast, et kunagi toimusid seal jazzkontserdid ja inimesed käisid seal niisama muusikat nautimas. Tähsitasime siis sünnipäeva ja uue kooliaasta algust väikse koogi ja joogiga :)

Ja väike pildiseeria mobiilikoti valmimisest :)

Vahepeal käisin ka Katusekinoga tutvumas. 2 filmi sai vaadatud: "Dr. No" (esimene Bondi film) ning "Baraka". Esimene oli väga stiilipuhas ja kujutan ette, et oma aja kohta väga hästi tehtud. Teine oli aga äärmiselt ilus ja mõtlema panev film elust, eluolust ja erinevatest elamise viisidest. Leidsin, et see on ka netis üleval. Kel huvi ja aega on, siis siin on link. Nüüd 20 aastat hiljem on samadelt tegijatelt välja tulnud uus film "Samsara", mis tundub sama hea olevat.

Btw, I love my new school!!!!! ^^