Trügisime ka oma suurte kottidega ma ei tea mitmendale täis topitud trammile ja suundusime Kadriorgu. Peamiselt tõmbas meid Mari Pokinen, keda oli Luige tiigi ääres istudes jube mõnus kuulata. Rahvast oli nagu murdu ja meenusid suvised festivalid: hea muusika, seltskond jne... Igastahes park kõigi oma tuledega oli lihtsalt niiiiiiiiiii ilus: küünlad, tõrvikud, prožektorid, väikesed tulukesed, 3värviline lendav mini-helikopter, põlev lendav pall, valgustatud purskaev jne. Kuna sügis on kohe-kohe käes, siis ainuke jama oli selles, et veidi külm hakkas. Aga üldiselt sai tuju jälle positiivselt üles laetud (kui selline väljend peaks olemas olema :D ).
Ja ega mul midagi muud tarka polegi öelda kui et Disainiöö algas. Homme lähen Eesti Disainiaasta 2012 Auhinna Galale Oskar Metsavahi moeshow'd vaatama ja laupäeval Kumusse tema seminari kuulama :) P.S. Laupäeval esineb Kumus ka Söörömöö :)
Esiteks käisin esimest korda nüüd augusti lõpus kirbukal. Hommikune spontaanne otsus oma kappi tühjendada tasus end ära ning igav ei hakanud ka, sest isiklik abiline ja meelelahutaja oli kaasa võetud. Selline nägi siis välja Zurra-Murra tagune tol päeval:
Enne Tallinnasse tulemist sai veel maal ette võetud 2 väikest seeneretke ja mida kõike põnevat metsast leida ei või. Kuna ma kardan ämblikke ja eriti seda kui metsa vahel mõnest võrgust läbi käin, siis vehkisin metsas sarapuu vits käes, et võrkudesse mitte jalutada. Kui aga selline elukas järsku su vaatevälja ilmub, siis tuleb üks kena kiljatus hoiatuseks/ehmatuseks välja hõigata:
Ja siis oli aeg laekuda Tallinnasse, seened purki pandud ja kaasa võetud.
Siin toimub alati midagi huvitavat, tuleb ainult kamp kokku ajada ja kohale minna. Niisiis sai avastatud alles juulikuus nö taasavatud Bastioni aed, kuhu Late's 5-i kuulama läksime. Pille-Ritegi jõudis teiseks setiks kohale, tulnud just lennukiga Kuressaarest. Tal ei ole vist ühtegi vaba hetke.
Üks lemmikumaid kohti Tallinnas on Harju mägi. Peale suurepärase vaate ka sellepärast, et kunagi toimusid seal jazzkontserdid ja inimesed käisid seal niisama muusikat nautimas. Tähsitasime siis sünnipäeva ja uue kooliaasta algust väikse koogi ja joogiga :)
Ja väike pildiseeria mobiilikoti valmimisest :)
Vahepeal käisin ka Katusekinoga tutvumas. 2 filmi sai vaadatud: "Dr. No" (esimene Bondi film) ning "Baraka". Esimene oli väga stiilipuhas ja kujutan ette, et oma aja kohta väga hästi tehtud. Teine oli aga äärmiselt ilus ja mõtlema panev film elust, eluolust ja erinevatest elamise viisidest. Leidsin, et see on ka netis üleval. Kel huvi ja aega on, siis siin on link. Nüüd 20 aastat hiljem on samadelt tegijatelt välja tulnud uus film "Samsara", mis tundub sama hea olevat.
Täpselt pool augustit on ka nüüd läbi ja varsti peab jälle kotte pakkima hakkama, et Saarelt jalga lasta. Aga meenutaks nüüd veel kergelt, mis vahepeal toimus. Pikka juttu ei tee, aga kiirelt mõned märksõnad mainiksin ära.
Niisiis pärast Saare Jazzi algasid Saaremaa Ooperipäevad, kus sai nii tegutsetud kui etendust nauditud. Pärast seda oli plaanis aga Viljandi Pärimusmuusika Festival, millest ka mõned pildid:
Paabel
Tõeline suvi
Jahutuseks ja kõhutäiteks
Knihv
Ro:toro ja Jaan Tätte
Vocamble Rohelisel laval
Ando ja sõbrad
Paala järv
Ja pärast meeleolukat folki sai suund Tartusse võetud ja üks päev seal loivatud. Edasi oli kavas sõita Värskasse Noorte Tantsijate Suvelaagrisse. Kõva trenn ja tore seltskond - järgnevad paar päeva läksid nagu lipates. Seto Kuningriigi päevadel käidud tuli maitsvatele toitudele head aega öelda, sest ees ootas umbes 8tunnine bussisõit koju ja sügav uni. Edasi võtsin kätte ja põgenesin maale, et natuke vaikust ja netivaba elu nautida. 3 päeva õnnestus lugeda ja kokata. Siis saabus ootamatult seltskond Tallinnast, kellega Saaremaale tiiru peale tegime, ning kellele ma 2 ööks peavarju sain pakkuda. Edasi juba oli suur soov natuke lähedasematel sõpradel mind külastada ja järjekordsed paar suurepärast päeva/ööd sai mööda saadetud.
Andke andeks, aga hetkel ei taha ma mingitest trollidest,trammidest ja järjekordsest kolimisest midagi kuulda...
